Loe ja vaata, kuidas LF tiimi veelaudur Mika Tuupola maailmavetel seikleb.

tail-transfer-2

1. Kuuldavasti pühkisid enne jõule Eesti tolmu jalgadelt ja võtsid suuna soojemasse kliimavööndisse, et sinna pikemalt pidama jääda – kuidas meeldib, kas oled sisse elanud?

See on juba teine kord kui pakin asjad ja kolin välismaale. Samamoodi kümme aastat tagasi kolisin Soomest Eestisse. Eesti on ju Soomega võrreldes lõunariik. Suvi on kaks nädalat pikem!

Eestisse kolimine oli hea otsus. Soojale maale kolimine on olnud vähemalt sama hea otsus. Ärkan hommikul. Teen hommikusööki, joon kohvi ja tegelen paar tundi tööasjadega. Pärast veeparki päevaks sõitma. Õhtul jälle paar tundi tööd ja siis magama. Väga palju ei ole puhanud. Põhimõteliselt sõidan iga päev. Peaks vist puhkama ka…

2. Kus sa praegu asud ja kus oled seni juba käinud, kuhu edasi tripid?

Novembris olin kuu aeg Thai Wakepargis Bangkoki lähedal. Seal korraldati ka WWA finaalivõistlused, millepärast kohal oli väga palju ka pro sõitjaid. TWP on hea koht kuni detsembri alguseni, siis jõuavad puhkajad kohale. Läksin ära sest pargis tekkisid järjekorrad.

http://www.thewwa.com/
http://www.thaiwakepark.com/

Edasi läksin Phuketisse, Anthem Wakeparki. Anthem on siiamaani kõige mõnusam park, kus olen käinud. Üldine vibe on super, omanikud väga toredad ja kõige tähtsam ehk järjekordi pole. Rentisime Oskari ja Erkiga maja, kus elasime kolmekesi. Kaks kuud läks väga kiiresti.

http://www.anthemwakepark.com/

Veebruari alguses jõudsin Filippiinidele, CWC:sse. CWC on olnud siiamaani minu lemmikpark aga seekord tulin veidi valel ajal. Lihtsalt liiga palju inimesi. 20-30 min järjekorrad. Sõbrad, kes on olnud siin novembri algusest, rääkisid, et park oli põhimõteliselt tühi kuni veebruarini. Paljud long timerid põgenesid järjekordade tõttu ära Balile surfama. Mina otsustasin ka suht kiiresti, et lähen ära ja proovin uuesti näiteks aprillis.

http://cwcwake.com/

Praegu kirjutan seda Manila lennujaamas teel tagasi Anthemisse. Tuntub, et Anthemist saab minu kodupark. Toit on super. Elamine suhteliselt odav. Stabiilne Internet. Tegelikult minul on hooajapilet juba olemas. Hooaeg tähendab terve aasta. Lisaks on Phuketis kokku kolm suurt parki: Anthem, PWP ja IWP.

3. Mis on soojal maal veiki sõites kõige rohkem teisiti, peale selle, et park on suur ja seal sõidetakse ringiratast?

Võimalus sõita nii palju kui tahad. Kaabel ei kõigu. Nöör on pikk. Händel on väike ja puidust. Kui kukud siis ujud ära. Erinevad suured obstaaklid. Rahvusvaheline seltskond.

4. Mäletan, et ütlesid enne minekut, et tahaks ükskord korralikult sõitma ka hakata. Videofeed räägib juba enda eest, aga räägi, mis ambitsioon sul selle sõitmisega on täpsemalt?

Olla rahul enda sõiduoskustega. Võib olla, et kunagi pole rahul.

5. Sa oled üks esimesi veigipioneere Soomes, mis aastal sa üldse alustasid selle asjaga?

Aasta oli vist 2001. Meil oli töökoha suvepäevad Helsingi saarestikus. See oli suvine reede. Omanik tuli kohale kaatri ja veelauaga ja pakkus, et äkki mina prooviks ka. Ma ju sõitsin sellel ajal rula ja lumelauaga. Tegelikult kartsin natukene vett, sest ma ei osanud ujuda eriti hästi. Proovisin ja hakkas meeldima. Järgmisel teisipäeval olin juba soetanud endale laua ja hakkasin helistama kaatriomanikest sõpradele. 2002 soetasin omale ka kaatri.

Aga tegelt ma kaatri taga kunagi midagi eriti ei osanud. Kõige kõvem trikk oli HSBS1 to blind. Alles siis kui Pärnusse ehitati kaabel, hakkasin õppima asju. Sain aru, et obstaaklid on minu asi. Kõik, mis oskan, olen õppinud viimase nelja aasta jooksul kaabelpargis.

6. Millal viimati kaatri taga sõitisid?

Vidrik mäletaks paremini aga vist 2012. Kahju on. Lustipargi ja Virami suveõhtud on kõige paremad mälestused. Tänud Renale ka.

7. Kas pensionipõlve määrimiseks ostad omale korraliku suure veigikaatri kunagi?

Parem kaabelpargi.

8. Soovid sa veel midagi öelda kõikidele neile, kes siin Eestis praegu pikisilmi jää sulamist ootavad, et saaks jälle kaabli otsa rippuma?

Paljud on rääkinud, et äge on, et läksin reisima ja nad tahaks ka aga ei saa. Muidugi saab. Sa pead lihtsalt mõtlema, mis on prioriteedid ja otsustama. Pole midagi karta. Kõik saab alati korda. Töö ja raha tegelikult pole nii tähtis.